46/52

Tegu ei ole mitte laest võetud numbritega, vaid märgivad seda, mitu päeva viimase 52 päeva jooksul alates juuni lõpust ma laagrites olen veetnud. Tundub üle mõistuse palju ning mis seal salata, vahepeal tekkiski juba laagrikeskkonnast kerge tüdimus, kuid viimases Otepää laagris aset leidnud võistluste ning huvitavate treeningutega on tüdimus kadunud ning hullupööra enam laagri lõppu ei ootagi, kuid sellest kõigest järgemööda.

Bussisõit Anterselvast tagasi läks, kui mõni peast soe Leedu rekkajuht välja arvata, üsna rahulikult. Poola-Saksa piiril olime sunnitud mitu tundi ummikus istuma, sest autobahni kolmest rajast sai Poola riiki sesenedes vaid üks. See pikk ja tüütav ootamine viis mu mõtted lausa nii kaugele, et suutsin Hitleri omaaegset tegutsemist näha positiivses valguses – kui Poola olekski vastavalt Hitleri plaanidele Saksamaa koosseisu jäänud, oleks ehk ka seal head teed ning autoreis Eestis Euroopasse oleks vähem piinarikas. Paar päeva puhkust ilusa ilmaga Pärnu rannas ning mitu head Steffani pannipitsat(mis on huga paremad Itaalias pakutavaist) ja pidigi uuesti kotid pakkuma, et sõita sedakord n-ö Eesti kõrgmäestikkusse ehk Haanja lähedal asuavasse Kurgjärve spordibaasi. Kui Itaalias oleku ajal olid Eestis mõnusad suveilmad, siis kogu Kurgjärve 8-päevase laagri jooksul ilmatat meid eriti ei hellitanud – ilma kuivatuskapita oleks vist juba kolmandaks päevaks kõik trenniriided otsas olnud :D. Samas ilma tõttu ükski treening tegemata ei jäänud ning Vällämäe imitatsioonitreeningud olid vihma tõttu suisa meeldivamadki, sest puudusid häirivad putukatehordid.

Kurgjärvelt sõitsime sisuliselt otse 200 kilomeetrit põhjapoole Pannjärvele. Treenerid Peeter ja Vahka suutsid seal veedetud kuue päevaga läbi viia nii mõnegi huvitava treeningu ning tehnikanalüüsist sai palju mõtteid ja näpunäiteid, mida kõrva taha panna. Äärmiselt meeldiv oli Toila SPA külastus, kus lisaks arvukatele saunadele ja mullivannis mõnulemisele sai läbi tehtud ka korralik vesiaeroobika programm, mis osutsus raskemaks, kui ma arvata oskasin. Treenimist tegi meeldivamaks ka lõpuks saabunud soe suveilm, mida jätkus ka nädalaks Otepääle.

Kuna kätte on jõudnud augustikuu, siis on ka laagriplaanidesse lisandunud rohkem “ägedaid” trenne, et enne talve intensiivsema tööga harjuda. Intensiivsetest lõigutreeningutest ehk kõige meeldivamaks kujunes imitatsioonitreening Tehvandi tõusul, kus läbisin Otepää suusaradade kaubamärgiks oleva tõusu 10 korda tõusva tempoga, lõpus juba peaaegu maksimaalse kiirusega. Otepää laagri esimene nädal olid kindlasti treeningmahud rohkem kontrollitud ja tagasihoidlikud, eesmärgiga mitte täiesti väsinud peast traditsioonilisele augustikuu kontrollvõistlusele minna.

Võistluse esimene osa – 4km krossijooks raskel rajal – läks suurel osal võistlejatest aja poolest eelmisest aastast kehvemaks, nii ka minul. 20- sekundilise ajakaotuse kandsin ise peamiselt kahe teguri süüks – äärmiselt palav ilm ning pikkadest laagritest kanged jalad, millega tõusude läbimine oli tõsiselt valus. See-eest õhtune rollerivõistlus pakkus pigem positiivseid emotsioone – ligi pooleminutiline ajaparandus võrreldes eelmise aastaga on kindlasti positiivne ning hiljem videot vaadates ei olnud ka tehniliselt sõidupildil väga viga.

http://www.youtube.com/watch?v=tgew00LUEc0

http://www.youtube.com/watch?v=Q0doEAX10n8

Mõni päev veel ning suvine laagrite virvarr hakkabki lõpule jõudma. Sügis saab see aasta kindlasti olema uus ja huvitav, sest mugav gümnaasiumiperiood sai kevadel läbi ning õpingut jätkuvad juba kõrgkoolis. Loodetavasti see avaldab sporditulemustele pigem positiivset mõju.