Mitte midagi. Ta ei või minult mitte midagi vastu võtta. Ei kohvi, isegi mitte klaasi vett. Jutt käib dopingukontrolli ametnikest. Nad teevad oma tööd ja peavad reegleid väga tähelepanelikult järgima, et sportlane ei saaks analüüsi mõne protseduurireegli rikkumise tõttu vaidlustada. Näiteks minul “külas” käinud sakslane enam UCI ehk Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu sportlasi testida ei saa. Ühe kontrolli käigus tekkinud prügi (dopingutesti pakendid jms) lubas rattasportlane ise ära visata, kuid kontrolli lahkudes tegi sellest hoopis pilti ja postitas sotsiaalmeediasse: “Vaadake, mis kontroll mulle jättis.” Ametnik on kohustatud kogu prügi endaga kaasa viima. Selle praagi tõttu on ametniku jaoks ratturite testimisel lõpp.

Eile õhtul kell 22.00 kuulsin korteri uksel vaikset koputamist. Eelnevalt polnud ma nuge-kahvleid maha pillanud ;). Ma ei oodanud kedagi, aga ausalt öeldes selle lühikese ajaga, mil ma särgi selga tõmbasin ja endamisi arutledes ukse poole kõndisin, siis pidasin kõige tõenäolisemaks  just dopingukontrolli. Kutsusin härra tuppa. Tema vabandas hilise tülitamise pärast ja mina vastasin, et pole viga. Näitasin talle kätte laua, kus me võiks toimetama asuda ja ise kallasin paar klaasitäit vett kurgust alla. Kuna vaja oli nii verd kui ka uriini, siis pidin “häda” tekitama. Nagu eelnenud lugu õpetas, siis pilti ma lauale laotatud asjadest teha ei tohtinud.

Andsin alustuseks vereproovid ja jäime siis ootama vajadust tualetti minna. Nii kaua rääkisime Eesti loodusest ja ilmast (see paistis aknast) ja jalgpallist. Tema meelest saab sakslaste seekorde maailmameistritiitel olema kõige erilisem, kuna meeskond on tõesti väga tugev. Tema arvates võideti eelmised tiitlid võitlusliku, aga mitte ilusa mänguga.

Veel rääkis ta kontrollimist teostava firma, oma tööandja kehvast logistika korraldusest. Ta lendas Saksamaalt Helsingi kaudu (5h ümberistumine) Tartusse, tuli rendiautoga Otepääle mind testima. Öö veedab ta hotellis ja homme reisib tagasi koju. Kaks täis päeva reisimist ÜHE sportlase testimiseks!

Õnneks polnud ma enne testija saabumist mõnda aega tualetis käinud ja vajadust tekkis kõigest paarikümneminutise ootamise järel. Andsin proovi ja valasin selle kahte erinevasse pudelikesse, tuntud ka kui A- ja B-proov. Kell 23.30 saatsin “külalise” välja ja ise läksin magama. Suurem veejoomine ei ajanudki öösel üles, ju siis oligi enne eilset õhtut väike vedelikupuudus. Tänases trennis peaks selle võrra kergem olema.

Trenni oleme juuli algusest teinud korralikult ja täna saab järjekordne laager lõpu. Nüüd on meiega Aleksei Poltoranin ja treeningul käib füüsise vintsutamise kõrval ka keeleõpe. Mati jagab käskusid ja näpunäiteid kahes keeles: Aleksei õpib vaikselt eesti keelt ja eestlased värskendavad koolis õpitud, aga väga roostes vene keelt.

Sellel pildil imiteerin suusatamist Tehvandi tõusul:

Siin sikutan enda järel autorehvi, et rullidel kiirus liiga suureks ei läheks 🙂

Kõike head!

Karel