Laupäeva õhtul tõmbasin joone alla selle aasta teisele treeninglaagrile. 2. juunil alanud kümnepäevase laagri põhirõhk oli suunatud jõutreeningutele ja üldiselt keha ettevalmistamisele suuremahuliseks tööks kogu suve jooksul. Jõutreeningute planeerimisel oli abiks TÜ kehakultuuriteaduskonna raskejõustiku lektor Peep Päll, kelle käe all loodame jõuda (ja olen veendunud, et jõuamegi) uute rekorditeni jõusaalis ning seeläbi ka paremate tulemusteni suusarajal.

Eile sain omal nahal tunda jõutreeningute positiivset mõju. Pärast rahulikku rattatreeningut läksin Tehvandi jõusaali, et kergelt kerelihastele toonust anda. Lõpetuseks panin kangile 90kg, mis siiamaani märgib minu rinnalt surumise tipptulemust (!! tean, ainult 90kg) ja see läks lausa viiel korral sirgetele kätele. Pingutama väga ei pidanudki, mis annab lootust, et järgmisel korral võin 100kg uuteks rekordnumbriteks kirjutada.

Laagris oli väga oluline treeningute ajal ja vahel palju juua, kuna ilmad olid lõunamaiselt palavad. Käitusime ju täiesti vastupidiselt sellele, mis looduses toimub. Kui ikka päevasel ajal päike täiega kütab, lesib loom kusagil varjus. Meie tegime kaks korda päevas trenni ja kuumuse talumiseks kulus vett vähemalt liiter tunnis.

Kolmel eelneval aastal olin juuni alguses nädala lumelaagris Norras. Sel aastal otsustati see laager kulude kokkuhoiu mõttes ära jätta. Mul on selle üle isegi hea meel, kuna reisida saab terve sügise ja talve. Praegu on hea kodus olla.

Hea meel on selle üle, et lisaks Mati Alaverile käib treeningutel mängiva treenerina ka Jack (loe Jaak Mae). Ta aitas parandada tehnikat rullidel ja innustas mehi rohkem pingutama. On näha, kuidas Jack naudib sportimist, kui see on jälle tema jaoks ainult hobi ja mitte enam elukutse.

Kuidas laagri kuivades arvudes kokku võtan? Kümne laagripäevaga (s.h ka üks puhkepäev) kogunes 40 treeningtundi ja 320km. Nüüd on mõned päevad kergem ja taastav periood, et uuesti enne Jaanipäeva korralik 5 päevane laager teha. Seda puhkust on tõesti vaja. Täna on juba kolmas päev pärast laagrit, aga väike väsimus on ikka sees.

Kahju, et pole pilte laagrist, aga üks hea seljalihaste harjutus on juba 21 aastat tagasi pildile püütud 🙂

Kuulmiseni!

Tere tulemast!

Sain endale omanimelise blogi, mille värskete uudistega täitmise võtan südameasjaks. Maikuu on käes, mis eelnevatel aastatel on tähendanud juba pikemaid aeroobseid treeninguid rattal või joostes, kuid sel aastal alles puhkan. Põhjus peitus minu kurgus, kust teisipäeval mandlid välja tõmmati. Nagu paljud suusatajad, nii ka mina, kasutasin kevadist vabamat perioodi vigastuste ravimiseks. Kellele teeb liiga valutav põlv, kellele muud liigesed. Mina lasin eemaldada oma aastaid häda teinud mandlid. Treeningute algus on seatud kusagile mai keskpaika.

Selleks et lubada endale nii hilist hooaja algust, lõpetasin eelmise hooaja võrdlemisi hilja. Viimased tõsised stardid tegin 6.-10. aprillini Tour de Barentsil Norras Põhja-Jäämere lähedal ja Põhja-Soomes. Lisaks 100m sprint 16. aprillil, mis on minu jaoks hiliseim Eesti pinnal sõidetud võistlus. Suusakilomeetreid kogusin Maarjamaal kuni 20. aprillini.

Postituse lisamise hetkeks on tonsillektoomiast möödas 96h ehk täpselt 4 ööpäeva. Saatusekaaslased on väitnud, et minu taastumine on läinud üllatavalt kiiresti. Sellegipoolest on menüüs peamiselt jäätis-jogurt-kodujuust. Eile proovisin ka soolaseid ja pooltahkeid roogi, kuid sellest läks kurk valusaks. Järgin põhimõtet, et puhkus pole kellelegi halvasti mõjunud ja lasen organismil rahulikult taastuda.

Homme joostakse Tartu jooksumaratoni, millest ma juba 3. aastat järjest eemale pean jääma, kuigi väga tahaks numbrit ette panna. Jõudu kõigile startijatele ja kuulmiseni!

Karel