Intrigeeriv pealkiri, mõeldudki klikimagnetina.
Täna hommikul käisin Pühajärves ujumas. Õhusooja oli selleks ajaks juba vähemalt 20 kraadi, aga märja kerega rannal seistes oli ikka mõnusalt karge tunne. Tegelikult oli see külmatunne ja pikalt niimoodi märjalt seista ei tahaks. Mina aga nautisin seda hetke, kuni keha kuivas ja olemine läks soojaks. Kogu ülejäänud päeva ägisen ma niikuinii palavuse käes. Ma pole eriti kuumalembene.
Treeningutel kogen sarnast efekti: teadmine, et väsimus, lihas- ja liigesvalud jne on mööduv nähtus, muudab kannatused naudinguks. Kui ma maikuu algul (puhkuseperioodil) tunneksin end nii, nagu mõnel augustikuise laagri päeval, siis kiirustaksin arsti juurde. Praegu, keset pikka treeninglaagrit ei ootagi ma, et päris lonkamata kõnniks. Peapöörituse tõttu seinalt toe otsimine on rutiinne tegevus. Kõiksugu väikesed vigastused ei ole see, mille nimel ma treenin. Eesmärk on suurem sõidukiirus talvel, aga kõige sellega ma lepin, ning väikesest masohismist ka naudin seda, et eesmärgini jõuda. “Kui ei teaks, et… purju tugevamaks teeb, siis ei läheks vist – köhh – tilkagi alla trenni.” 🙂
Tänasest jääb Sotši olümpiamängude avamiseni täpselt 6 kuud. Senistele suvistele treeningutele tagasi vaadates ei ole mul endale mingeid suuremaid etteheiteid. Olen püsinud terve, kui eelmises lõigus kirjeldatu kõrvale jätta, ja eelmise hooajaga võrreldes: ei ole kutsealune Kaitseväes! See viimane on määratu boonus!
Meie treeningutel käivad aeg-ajalt abis Andrus ja Jaak. OM- ja MM-medalistid pole tehnikat unustanud ja oskavad seda väga hästi meile, nooremale põlvele edasi õpetada. Neil on võrreldes treener Mati Alaveriga üks eelis: oskus kirjeldada, milline on tunne õige tehnikaga suusatamisel. Mida peaks sportlane tundma töös osalevates liigestes ja lihastes. Ma võin vaadata päevade viisi Andruse ideaalilähedase tehnikaga sõitu, aga ma ei oska seda lõpuni matkida. Niimoodi kõrvuti sõites ja proovides sain Andruse abiga paar päeva tagasi ühe tehnilise nüansi selgeks. Pisike muudatus, aga aitab oluliselt ökonoomsemalt edasi liikuda.
Sellised väikesed töövõidud on nagu vahefinišid, mis lisavad indu treenimiseks.
Kolmenädalasest laagrist on kolmandik seljataga ja palju magusaid (loe: raskeid) treeninguid veel ees. Füsioterapeut Ergo Leibak venitab ja mudib kaks korda nädalas väsinud keha töökorda ja peaks kenasti Vabariigi taasiseseisvumispäevani välja vedama.
Vabandan pildimaterjali puudumise pärast.
Karel