Söök, trenn, söök, uni, trenn, söök, uni – lühidalt laager.

Laupäeva õhtul tõmbasin joone alla selle aasta teisele treeninglaagrile. 2. juunil alanud kümnepäevase laagri põhirõhk oli suunatud jõutreeningutele ja üldiselt keha ettevalmistamisele suuremahuliseks tööks kogu suve jooksul. Jõutreeningute planeerimisel oli abiks TÜ kehakultuuriteaduskonna raskejõustiku lektor Peep Päll, kelle käe all loodame jõuda (ja olen veendunud, et jõuamegi) uute rekorditeni jõusaalis ning seeläbi ka paremate tulemusteni suusarajal.

Eile sain omal nahal tunda jõutreeningute positiivset mõju. Pärast rahulikku rattatreeningut läksin Tehvandi jõusaali, et kergelt kerelihastele toonust anda. Lõpetuseks panin kangile 90kg, mis siiamaani märgib minu rinnalt surumise tipptulemust (!! tean, ainult 90kg) ja see läks lausa viiel korral sirgetele kätele. Pingutama väga ei pidanudki, mis annab lootust, et järgmisel korral võin 100kg uuteks rekordnumbriteks kirjutada.

Laagris oli väga oluline treeningute ajal ja vahel palju juua, kuna ilmad olid lõunamaiselt palavad. Käitusime ju täiesti vastupidiselt sellele, mis looduses toimub. Kui ikka päevasel ajal päike täiega kütab, lesib loom kusagil varjus. Meie tegime kaks korda päevas trenni ja kuumuse talumiseks kulus vett vähemalt liiter tunnis.

Kolmel eelneval aastal olin juuni alguses nädala lumelaagris Norras. Sel aastal otsustati see laager kulude kokkuhoiu mõttes ära jätta. Mul on selle üle isegi hea meel, kuna reisida saab terve sügise ja talve. Praegu on hea kodus olla.

Hea meel on selle üle, et lisaks Mati Alaverile käib treeningutel mängiva treenerina ka Jack (loe Jaak Mae). Ta aitas parandada tehnikat rullidel ja innustas mehi rohkem pingutama. On näha, kuidas Jack naudib sportimist, kui see on jälle tema jaoks ainult hobi ja mitte enam elukutse.

Kuidas laagri kuivades arvudes kokku võtan? Kümne laagripäevaga (s.h ka üks puhkepäev) kogunes 40 treeningtundi ja 320km. Nüüd on mõned päevad kergem ja taastav periood, et uuesti enne Jaanipäeva korralik 5 päevane laager teha. Seda puhkust on tõesti vaja. Täna on juba kolmas päev pärast laagrit, aga väike väsimus on ikka sees.

Kahju, et pole pilte laagrist, aga üks hea seljalihaste harjutus on juba 21 aastat tagasi pildile püütud 🙂

Kuulmiseni!