On ütlus, et suusataja hooaeg lõpeb 30. aprillil ja uus algab 1. mail. Vahepealne on aeg puhkuseks mõeldud :). Tegelikult on iga sportlase üleminekuperiood individuaalsel ajal ja kestab 3-4 nädalat. Mina suusatan nii pikalt kui võimalik (nii kaua kui lund leian) ja seejärel puhkan, s.t treenin natukene, vastavalt tujule ja ilmale. Üleminekuperioodi alguses tahaks inertsist veel treenida, aga pean end puhkama sundima. Teisel nädalal harjun uue olukorraga ja puhkan mõnuga. Edasi hakkab päev-päevalt rohkem “sügelema” ja trennid tahavad pikemaks venida. Sellisel juhul pean end natuke tagasi hoidma ja pigem treeningu varem lõpetama. Talveni on veel palju aega ja pean suvele vastu minema täiesti puhanuna.
Viimati suusatasin 11. aprillil Lapimaal Lapponia Hiihto maratonil. Täpselt kuu aega hiljem, emadepäeval, võistlesin jälle. Tartu jooksumaratonile (23km) läksin nautima ja täitsin eesmärgi. Hoidsin sellist tempot, mis veel väga haiget ei teinud, aga sellegipoolest oli tempo 4min/km. Nagu piltidelt näha, siis esimesel ja viimasel kilomeetril on tuju sarnaselt hea.
Sellel pildil saaks mulle kõiksugu naljakaid asju kätte photoshoppida 🙂
Pärast pikki kruusatee lõike on viimased 4km pehmel metsateel täielik nauding!
Aprilli lõpus, kui käes oli see aeg, mil treenida justkui väga ei tohtinud, siis veetsin nädala Mallorca saarel. Lootsin, et seal on kergem lihtsalt vedeleda ja kahe hooaja vahele selge joon tõmmata. Vedelemist tuli ka ette, aga pigem oli tegu aktiivse puhkusega.
Rattasõidu ja jalgade treenimise vahel peab ka käed toonuses hoidma.
Järgmisel nädalal alustan Algo ja Raidoga ühistreeningutega. Siis ei dikteeri plaani enam ilm ja tuju (kuigi enesetunde järgi korrektuure tegema peab), vaja on süsteemselt ja eesmärgipäraselt treenida.
Karel