Siis kui mul pole midagi teha ja veidi igav on, siis loen raamatut ja mõtlen naabertrepikojas asjatava Algo peale. Mitte mingeid imelikke mõtteid, ärge saage valesti aru, vaid sellest, et tal on seal väike tita. Kuigi tita on emmele-issile suur rõõmu allikas, tunneb Alks kindlasti aegajalt puudust “mitte-midagi-tegemisest”. Mul on see võimalus olemas ja hea vihmase ilma raamat ka – Michael Connelly “The Fifth Witness”. Soovitan.
Võistlushooaeg 2012 lõppes Põhja-Soomes traditsioonilise lihavõtete võistlusega, kus neljal järjestikusel päeval 10km suusatama pidi ja kokkuvõttes etappidelt enim punkte saanu – mina – Tornionlaakson Hiihto Cupi võitjaks tuli. Pärast nelja päikeselist päeva sain auhindadena koju tuua mootorsae, LCD teleka, kineskoopteleka (sic!) ja voodipesu komplekti. Kineskooptelekas oli tõeline naljanumber, mille majutuskohta jätmine oli päris ahvatlev mõte. Lõpuks mahutasime selle kuidagi bussi, et kohalikud meile prügi vedelema jätmise eest trahvi kaela ei saadaks 🙂
Millalgi aprilli lõpupoole sulas lumi ära ja oli aeg puhkuseks. Haarasime õega Estraveli sooduspakkumisest kinni ja lendasime USA-sse. Vaatasime 3 päeva ringi New Yorgis ja edasine peaaegu kaks nädalat olime läänekaldal Seattle’s külas tädi perel. Nägin ära ka tädi esimese maratoni, kui ta läbis Vancouveris 42km endale seatud eesmärgina vähem kui 4 tunniga. Vanusest rääkida ei tohiks, aga ütleme nii, et ta jooksis vanusegrupis 45-49. Tema käis minule kaasa elamas minu esimesel olümpial ja mina toetasin teda esimesel täispikal maratonil. Jess!
Mai keskel algasid uuesti treeningud. Alguses on kõik päris raske ja pulsid harjumatult kõrged, aga paari nädalaga on keha koormuste talumiseks kohanenud. Esimeses laagris 21.-26. maini käis külas Peep Päll ja viis läbi jõutreeningud vanas headuses. Treeningrupis on sel hooajal üks täiendus, kui järgmisest laagrist liitub meiega Rasmus, kes on kõva jooksujalg ja kindlasti saab ka imitatsioonitreeningutel tema tuules raske olema.
Jõuan ikka ilmast ka rääkida. Vihma sajab ja ilmad on külmad, aga tegelikult mulle meeldib see. Kuidagi on nii juhtunud, et vihma sajab siis, kui ma toas olen ja trenni ajal pole veel märjaks saanud. Kui väljas oleks liiga palav, siis oleks raskem. Riideid saab alati juurde panna, aga oma nahast välja ei poe. Kõige selle juurde klausel “sadagu siis, kui ma toas olen” ja mina hääletan ilma püsimise poolt sellisena 🙂
Karel