Alustame tõdemusega, et ilmad on liiga kuumad. Palju õnne kõigile kergejõustiku juunioridele Tallinnas, kes peavad oma parima tulemuse tegema 30+ kraadises leitsakus.
Minul algas esmaspäeval (18. juulil) treeninglaager kontrolltreeninguga. Ligikaudu 10km klassikarullidel, kusjuures konkurentsi pakkusid Algo Kärp, “2×2” (2 olümpiakulda ja 2 maailmameistritiitlit) ehk Andrus Veerpalu ja tema vanim poeg Andreas. Olgu kohe öeldud, et Andreas sõitis astme võrra kiirematel rullidel. Sain kirja parima aja. Tõe huvides tuleb lisada, et olen Algost (sama pikkuse juures) 10kg raskem ja saan sellest hea kiiruse laskumistel, samuti võib olla suurem lihasmass. Talvel lumel sõites vajun ma seetõttu rohkem lume sisse, aga asfalt järgi ei anna ja midagi kaduma ei lähe. Seetõttu on rullidel võistlus natuke petlik, aga siiski on hea tunne võita.
Eile tegime Munamäel imitatsiooni. Päike oli kõrgel, sooja 30 kraadi ümber. Õnneks puhus tuul. Jõin korralikult ja alati rohkem, kui janu oli. Vaatamata korralikule joomisrežiimile hakkas teise tunni lõpus nahk kuivama ja termoregulatsioon ei toiminud kõige paremini. Sain tunda ka külmavärinaid. Munamäelt koju joostes hüppasin lasketiiru tiigist läbi ja sain hädavajaliku kosutuse.
Poole tunni pärast lähen trenni ja tagasi peaks jõudma pärastlõunal. Planeeritud on 3h imitatsiooni+3h rullsuuskadel. Tempo on väga madal – pikk aeroobne pingutus. Tänaselt trennilt ootame kõige enam “haamrit” või “kolakat”, aga see võib liiga vara tulla, sest öö oli unetu.
Kõik algas peaaegu hästi:
22.45 tulin jahutava duši alt ja läksin voodisse. Tundus, et jään kohe magusalt magama. Jäingi.
~0.15 ärkasin, palav oli. Tegin magamistoa suure akna täiesti lahti (enne oli ülevalt avatud, nn tuulutusasendis), õhk eriti ei liikunud, aga midagi ikka. Istusin natuke aega voodi serval, aga nii lämmi oli olla. Võtsin kapi pealt voodi katteteki, kerisin selle mingisuguseks tombuks ja tõmbasin selle peale põrandale kerra. Tundus, et põrandal on jahedam…
~1.30 …ei olnud jahedam. Ärkasin, istusin voodi serval. Mõtlesin, et oleks pidanud ikka Tartusse sõitma, seal oleks hea olnud keldrikorrusel magada. Tunne oli lootusetu: “Kuidas ma hommikuni vastu pean!!!” Võtsin külmageeli ja määrisin käed-jalad kokku. Kiiresti voodisse ja uinusin vist üsna muretult 🙂
~4.00 aga ei lasta magada. Varahommik, aga ikka nii palav. Mul pole kunagi pärast massaažis käimist hea uni. Poleks pidanud eile käima. Kuna kell oli JUBA 4, siis kaalusin hetkeks ka kohe trenni minemist, aga kiiresti loobusin sellest plaanist. Käisin toas ringi, vaatasin, kuidas kusagil kaugel sähvisid aeg-ajalt välgunooled. “Miks meie juures õhku klaariks ei lööda!” Istusin voodiserval.
6.55 “Oh, jess! Õues on valge, kas tõesti lõpuks hommik!” Ma ärkasin seal samas, kus viimati istuma jäin – voodijalutsis. Istumisasendist olin külili vajunud, üks jalg üle voodiserva.
Mul oli öösel tõesti vahepeal tunne, et see öö ei saagi otsa. Väga raske öö.
Loodan, et hakkab sadama. Kuue tunni pärast vaatame, kuidas läks.
Tšau!