Olose klassikadistants

Täna sõitsid mehed Olosel 10km klassikalises tehnikas. Protokolliga saab tutvuda siin: http://www.skimuonio.fi/fi/results_fi.php?lm=2013.

Ma olin võistluse eelõhtul veidi rohkem ärevil, aga öist und võistluse ootamine ei seganud. Hommikul magasin rahulikult kauem, kui tavaliselt. Olin enda tegemistes kindel ja kui leidsin end häirivalt mõttelt, siis nullisin kõik muremõtted selle veendumusega, et olen siiamaani kõik asjad õigesti teinud. Nüüd on vaja lihtsalt harjutatu ette kanda. Ma arvan, et mul õnnestus sõit hästi. Puudu jäi natuke mootori pööretest – maksimaalne pulsisagedus jäi eeldatust madalamaks. Samuti tuleb kohaneda veel võistluskiiruse ja -pingutusega, et milline see tunne täpselt on, kus võimete piir on lähedal, aga sellest üle veel ei pinguta. Selle saab kätte rohkem võisteldes.

Täna alustasin väikese reserviga (just seetõttu, et mitte kohe üle piiri minna) ja lisasin kiirust. Teisel ringil oli suureks abiks 20 sekundit minust hiljem startinud soomlane Anssi Pentsinen, kelle tempotegemine mind rohkem pingutama sundis. Anssi on väga tugev sprinter, kes eilses sprindi eelsõidus suhteliselt (sprindi kohta) pikalt esimene oli.

Mõeldes sellele, et Olose võistlused on eestlaste katsevõistlus esimestele MK-etappidele, siis tagasin endale koha Lillehammeri MK-le, detsembri alguses. Kahe nädala pärast peetavaks Kuusamo minituuriks pole veel koht kindel, aga seis on hea. Pean homme ka vabas tehnikas end heast küljest näitama.

Toakaaslane Algo oli eestlaste esinumber. Mul on Algo üle väga hea meel, sest tal on paaril viimasel aastal hooaja avavõistlused pehmelt öeldes aia taha läinud. Sel aastal on lähtepositsioon palju parem!

Suur tänu Liisile piltide eest. Taustal on Lapimaa päikeseline tundra.

Raido soojendusel: