Augusti viimastel päevadel olid väga mõnusad treenimise ilmad: parajalt soe, et lühikeste varrukatega sporti teha, aga palav ei hakanud. Selle tõdemuseni jõudsime, muuhulgas, kui Suusaliidu spordidirektor Jaak Maega eelmisel nädalal koos trennis käisime. Tema käis trennis, mina vaatasin pealt, kui ausalt rääkida. Ma tulin juuksuri juurest, kui Jaak klassikarolleritel Otepäält välja hakkas sõitma. Võtsin seina äärest oma ratta ja veeresin kaasa. Trennina see väntamine kirja ei saanud, kuna plätudes rattaga sõitmist on kuidagi kentsakas treeningpäevikusse kanda, aga sobis väga hästi minu aktiivse puhkuse nädalasse.
Päris palju käisin eelmisel nädalal disc golfi mängimas. Viimati viskasin lendavaid taldrikuid korvi eelmisel sügisel, nüüd läbisin kokku kaheksa 18-korvilist rada. Parem käsi jäi lõpuks päris valusaks. Muide, need soojad, ent mitte palavad ilmad sobisid suurepäraselt ka disc golfi mängimiseks ;).
Laupäeval tegi Ergo Leibak viimase lihashoolduse enne Ramsau mäestikulaagrit. Ergot meil kahenädalases laagris kaasas ei ole. Pühapäeval lendasime juba Tallinnast Frankfurdi kaudu Viini, kus (alati) rõõmsas tujus hooldetiimi pealik Jaan Alvela meil bussiga vastas oli. Viinist 300km bussisõitu Ramsausse, kus mina olen sügisel laagris kaheksandat järjestikust aastat.
Lennukis oli jalgadel lahedalt ruumi.
Hommikune väljasõit kell 7.30.
Esimene trenn liustikul oli esmaspäeval. 2700 meetri kõrgusel olid raja- ja ilmaolud väga head. Kogu rada oli eestlaste päralt, rohkem suusatajaid üleval polnud.
Aivar, Mati ja Algo on tehtud trenni ja rajaoludega rahul.
Teisel päeval näitasid mäed oma teist palet: udu, kerge vihmasadu ja tugev tuul. Õnneks oli tuul nii tugev, et kuivatas parasjagu riided jooksvalt ära. Gondlijaamast suusarajani astudes oli puhanguti tuul nii vali, et oli raske edasi liikuda. Suusarajal oli veidi rahulikum ja tuulesuund selline, et aitas tõusudest üles.
Selline oli vaade (või selle puudumine) tõstuki juures.
Kolmapäeval oli jälle päikseline ilm ja kui meie gondliga alla tulime, ulatus turistide järjekord kaugele tõstukijaamast välja.
Tänane trenn oli väga madala intensiivsusega ja taastava iseloomuga. Kergem päev kulus marjaks, õhtu on vaba.
Algo kurvitehnika 🙂
Madisel oli täna kõige palavam. Pikad varrukad lendasid seljast.
Aivar võttis hingetõmbepausi.
Siin ma ise.
Matkajate vool liigub nagu sipelgate rada tipu suunas.
Veelkord Aivar, lähivaates.
Meie magala. Leidke pildilt Algo 😉
Karel