Kell on 6.30, täna on neljapäev ja laagri teine puhkepäev. Neljapäevaga on mul aegajalt probleeme, kui välismaal viibin, eriti saksakeelsetes riikides. Reisimisest on mõned saksakeelsed sõnad ikka meelde jäänud ja lihtsamad laused dešifreerin enda jaoks arusaadavaiks. Mõnikord olen endale mõttes nädalapäevi meelde tuletanud: „Montag, Dienstag, Mittwoch, …hmm“ ja ei tule kusagilt seda neljapäeva. Täiesti müstiline, miks ei tule meelde. Edasi on jälle lihtne: „Freitag, Samstag ja Sonntag.“ Siis ma üritan mõelda neljapäeva peale, alustan lugemist nädala algusest uuesti ja uuesti, et hooga neljanda päevani jõudes aju mulle teada oleva sõna väljastaks, aga ei midagi. Tavaliselt juhtuvad sellised mõtted tulema trennis ja kui kedagi targemat läheduses pole, painab see küsimus mind trenni lõpuni.
Täpselt sama probleem oli mul umbes nädal tagasi siin Soomes. Sõitsin õhtupoolses trennis rahulikult ümber mäe, kui tabasin ennast mõttelt: „Maanantai, Tiistai, Keskiviikko,…mökk-mökk“ Ma suudan sellises olukorras küll mõelda ka muudele asjadele ja täiesti vabalt suusatada, aga selle neljapäeva juurde tuli mõte tagasi iga kuradima natukese aja tagant. Lisaks sellele, et nädalapäevi kiiresti ette lugedes kogemata „Torstai“ öelda, proovisin ma ka kogu tähestiku läbi käia, et proovida, kas mõne tähega tekib seos. Seda viimast võtet kasutan päris tihti, kui mõni nimi on meelest läinud, aga peaaegu keele peal. Igatahes, sellest suusatrennist tulin ma koju ja esimese asjana otsisin üles saatekava, et painajast lahti saada. Kestvusaladel peab arvestama võimalusega, et tundide viisi vabas õhus viibides tekivad mõtted 🙂
Päris pikalt jahusin põhimõtteliselt mitte millestki 🙂 Aga numbrid on need, mis räägivad kiretut keelt ja lõppenud 6 päeva treeningu kohta saab kirja panna 25h30min ja 315 suusakilomeetrit. Nädal algas 2 päeva kihutamisega, mille järel olin kaks päeva keskmise suurusega augus (väsinud), viies päev sisendas juba optimismi. Eile, tsükli viimasel päeval sõitsime Algoga viietunnise vabatehnikas ja käisime kõik selle kandi suusarajad kaks korda läbi. Enesetunne hea, ilm oli tuulevaikne, umbes 4 kraadi külma ja rada kõva – supertingimused. Tänane päev kulub puhkamisele.
Järgnev pilt minu suusakepi käepidemest pärast üleeilset kordustreeningut, kui füsioterapeut Ergo laktaadi mõõtmisel sõrme sisse veidi liiga suure augu tegi. Sõrme ja käepideme vahel oli ka kinnas, võite ette kujutada, kuidas see verest läbi ligunes 🙂
Kohtumiseni!