Esimese hooga tahaks öelda, et lund on JULMALT! Tegelikult oleksin siis oma hinnangus liialt mõjutatud eelmise talve kesisest lumepaksusest (pigem isegi selle puudumisest). Lund on kusagil 20-30cm jagu ja kunstlumest suusaring 4,5km. Loodusliku lumega kaetud pikematel matkaringidel on aga isegi klassikajälg sisse tõmmatud, kuigi heinatuuste on rajal palju, ei sega need suusatamist.
Kõik need suurepärased (jälle lasen end mõjutada eelmise talve võrdlusest) tingimused on meil Olose suusakeskuses, Rootsi piiri lähedal Lapimaal. Lendasime siia nädalapäevad tagasi ja täna on laagri esimene puhkepäev. Õnneks on siin vabal ajal “väga palju põnevat teha”, mistõttu kogu päev kulubki puhates :). Raamatuid olen selgelt vähe kaasa võtnud, sest Apteeker Melchiori triloogia 2 osa on juba läbi loetud ja vahepeal laenatud Tyler Hamiltoni rattaspordimaailma dopingupaljastustest nõretav “The Secret Race” kestis ka vaid mõne päeva.
Ei saa siiski sellest võrdlusest eelmise aastaga üle, ega ümber. Mullu tulime Olosele lootusega, et kohe-kohe tulevad külmad ilmad ja lumi jne… Lõpuks nühkisime laagri lõpuni ülerahvastatud 2,5km ringil, mis üheks päevaks raja säilimise huvides isegi suleti (see oli soe ja tuuline päev). Sellele järgnesid kehvad lumeolud kogu detsembri jooksul, 12. tunnil valminud võistlusrada Rogla maailmakarikaetapil jõulukuu keskel. Rohkem, kui treeningmetoodikast või suuskadest (uusi suuski ei saanud mullastel ja kivistel radadel testida) räägiti sellest, kas ja kui palju kusagil lund on või kas võistlused toimuvad.
No ei tundu seda muret tänavu küll kusagil veel paistvat. Seetõttu ongi eelmisele aastale tagasi vaadates nii hea tunne trenni minna!
Ja trenni me siin teeme. Esimene nädal tõi veidi alla 26 tunni ja ka järgmisel peaks sama kokku tulema. Eile anti sportlastele vabad käed valida, kas üks pikk trenn hommikul või sama aeg kahe treeningu vahel ära jagada. Hommikuse suusatamise ajal oli vastavalt enesetundele võimalik seda otsust ühele või teisele poole kallutada. Tulin lõpuks rajalt, kui 5 tundi ja 5 minutit oli täis saanud, aga kõht ei olnud veel väga tühigi. Esimene raske hetk oli küll juba poolteise tunni peal, aga lonks jooki peletas selle väsimuse eemale ja lõpuks nautisingi rajal üksinda kulgemist päris pikalt.
Kuna tänavu kusagil lumega probleeme pole (nägin uudistest, et isegi Lõuna-Prantsusmaal sadas lund), siis pole siinsed suusarajad ülerahvastatud. Meie oma laskesuusatajad on siin laagris, nagu ka nende Vene ja Rootsi kolleegid. Murdmaa poolelt peaks siia nädala lõpus saabuma Tšehhi koondis, ameeriklased ja soomlased ise peaks ka millalgi tulema. Nagu igal aastal, on meie hooaja esimene start siinsamas Olosel peetavail “esimese lume võistlustel” (16.-18. november), mis ka paljudele teistele rahvuskoondistele maailmakarikasarja kvalifikatsioonivõistluseks. Selle ajani tuleb aga targalt treenida ja haigestumisi vältida, edaspidi muidugi ka 🙂
Kuulmiseni!