Kaks nädalat tagasi jõudsin esimesest Ramsau mäestikulaagrist koju. Teisipäeval, s.o 1. oktoobril lendame sinna tagasi, et veel hõredat õhku hingata ja kvaliteetseid erialaseid suusatreeninguid nautida. Vahepealne aeg on tagasi mõeldes läinud kiiresti, aga tavaliselt nii ju tundubki.

Esimene nädal kodus möödus rahulikult ja trennis käisin enesetunde järgi, taastusin. 20. septembril toimus Võrus juba 12. korda rullsuusavõistlus “Võru Roller”, sel aastal esmakordselt vabatehnikas. Algselt Raul Olle Vasaloppeti tähistamiseks korraldatud võistlusel olid ka sel aastal välisvõistlejad Venemaalt. Etteruttavalt võib öelda, et Venemaale läks ka võit, Kirill Vitšužaninile.

Finaalis järgnesid talle Raido Ränkel ja Peeter Kümmel. Mina jään oma esituse ja neljanda kohaga rahule. Viies oli Timo Simonlatser ja kuues Kein Einaste. Kahjuks lõhkusin finaalsõidus oma suusakepi. Kaotasin kepil vaid 5cm alumisest otsast ja kuigi ilma teravikuta suusakepp võimaldas teha mingisugust tõuget, polnud maksimaalsest jõu rakendamisest juttu. Suvised võistlused ja kontrolltestid ei pruugi näidata seda, milline saab olema seisund talvel, aga alati on hea ka suvel mõned positiivsed emotsioonid välja teenida. Kepi murdumises polnud midagi positiivset :), aga sellest mööda vaadates oli seis hea.

Järgnevalt pildid Liis Kipperi kaamerast. See pole mingi tavaline must või hõbehall isend, vaid kirsipunane iludus. Räägin kaamerast, kuigi Liis on ka ilus 🙂

Pildid on kronoloogiliselt valepidi järjekorras:

Pärast Võru võistlust oli 5-päevane treeninglaager Otepääl. Lühike laager ja tugevad trennid, millel kirsiks tordil igasügisene imitatsiooni tempotreening. Selle testi käigus läbime sujuvalt kasvava intensiivsusega Tehvandi 5km ringi 6-7 korda ja lõpuks jookseme juba nii kiiresti, kui suudame. Pärast 3+ tundi tulin viimast korda Tehvandi tõusu lõppu juba nii, et jalad enam minu tahtele eriti ei allunud. Käed ja tahtejõud aitas kuidagi lõpuni. Testipäeval andsime kolmel korral ka verd. Erinevate stressimarkerite ja muude karakteristikute muutumine tugeva koormuse korral annab tagasisidet meile ja veidi tööd teadlastele.

Lühike laager lõppes kolmapäeval, aga laagri sisse mahtus ka pärastlõunane Tallinnas käimine. Põhjuseks oli Elke Grupi sponsorautode üleandmine. Nüüdsest sõidan uue Toyota Avensisega. Aivar Rehemaa 2010. aastal sõlmitud lepingut laiendati 5 autoni. Lisaks Aivarile ja minule said töökindla Avensise kasutada Triin Ojaste, Raido Ränkel ja Anti Saarepuu.

Tänaseks olin planeerinud teha numbriga treening ehk võtta osa Saadjärve Sügisjooksust (17km). Kahjuks juhtus jälle see, mis kevadisel Tartu Jooksumaratonil (23km) – numbriga rahulikult jooksmisest ei tulnud midagi välja. Päris täiega siiski ei jooksnud, vaatasin pulssi ja hoidsin hingamise kontrolli all. Jooksu käik viis nii kaugele, et kaks meest olid selgelt kiiremad ja mina jäin 3.-4. kohale jooksma. Selles olukorras ei suutnud ma enam lihtsalt hoogu maha võtta, kui oli võimalus pjedestaalile tõusta 🙂 Sportlane jääb sportlaseks.

Võitis Eesti parim takistusjooksja Kaur Kivistik, teine oli Rauno Laumets.

Võistluse aegadest ma midagi täpset ei tea, aga võitja jõudis finišikanga alla ligi 7-8 minutit enne mind.

Uued mõtted ja pildid juba Ramsaust!

Karel