Category Archives: päevik

Valmistudes tuuriks

Tervitused Oberhofist!

Kahe päeva pärast samaks ajaks on Tour de Ski esimene etapp
sõidetud ja olen taas oma seisundi osas targem. Praegu võin vaid
loota, et viimaselt võistluselt Roglas (17. dets) saadud 32. koht
näitas tõusvat vormikõverat. Lähen tuurile vastu enesekindlalt,
kuna ei oska midagi karta. Varem suusatuuril osalenud sportlased
küll hoiatavad karmi kogemuse eest, kuid võtan päeva korraga ja
ei hakka enne põdema, kui väsimus lõpuks maha murrab.

Sel aastal ei olnud ilmataat talve algusega nii helde kui kahel
eelmisel aastal. See sundis ka mind plaanipärasest
treeningpaigast Otepäält Kesk-Euroopasse lund otsima. Sõitsime
Aivar Rehemaaga kahekesi juba 23. detsembril Austriasse Ramsau
suusakeskusesse treenima. Eesti koondislasi juba pikki aastaid
majutanud hotellis Ramsauer Alm leidus pühadeperioodil ka üks
tuba ning peremees sõitis meile isiklikult lennujaama vastu.

Kuigi jõuluks kodust lahkumine oli raske, ootas meid Ramsaus ees
suurepärane talv ja selle hooaja parimad treeningtingimused.
Suusatada, nii vabatehnikas, kui klassikas, sai nii pikkadel
ringidel, et igale poole nende kolme päevaga ei jõudnudki. Olen
Ramsaus mäestikulaagris käinud juba 5 aastat, kuid siiani ainult
sügisel, kui suusatada saab 1600 meetrit kõrgemal asuval
liustikul. Huvitav oli suusatada samadel ringil, kus alles kolm
kuud tagasi jooksin.

Ramsaus oldud päevadel ei olnud ilmad ideaalsed – paaril päeval
tuiskas ja eile oli lihtsalt pilvine – kuid täna hommikul oli
taevas sinine ja päike paistis soojalt. Nagu nimme just siis, kui
meie sealt ära sõitsime. Tulime Oberhofi rongiga. Alustasime
reisi Salzburgist ja istusime kahel korral ringi: Münchenis ja
Würzburgis. Lennu- ja bussireisidele vahelduseks oli rongiga väga
hea sõita. Salongis on rohkem ruumi ja õhku ning sõit sujuv.

Elame hotellis Oberhofi suusastaadionilt umbes 7km kaugusel.
Neljaliikmeline hooldemeeskond jõudis siia juba pärastlõunal,
meie Aivariga laekusime kella 6 paiku õhtul. Ülejäänud võistkond
lendas õhtul Tallinnast Frankfurti ja peaks siia jõudma
hilisõhtul.

Homme pääseme rajale uudistama ja suuski testima ning siis
lähebki karusell käima. Järgmise pea kahe nädala jooksul saab
võistelda ja reisida küll ja rohkemgi veel. Minu selle hooaja
saldo siiamaani on 9 starti ja tuuril on samuti 9 etappi, mis
tähendab, et 8. jaanuariks (Tour de Ski lõpeb Val di Fiemmes 8.
jaanuaril) võin oma saldo kahekordistada.

Esimeste võistlusmuljeteni!

Aivar nühib ebaõnnestunud määrimise tulemusena suusa alla tekkinud lumepakki teise suusa vastu.

Ramsaust lahkudes jäid meist maha unelmate suusarajad ja Alpide soe päike.

Kus me oleme ja miks me siin oleme??

Maailmakarika etapp Rogla suusakeskuses Sloveenias, linnulennult umbes 100km Ljubljanast. Siia saabusime neljapäeval (eile) Davosist, kuhu ilmataat oli piisavalt lund maha pillanud ja suusatada oli mõnus. See, mis siin ees ootas, oli suur kontrast.

Me elame Zrece nimelises linnakeses kilomeetri jagu võistluskeskusest madalamal. Mööda käänulist teed on hotellist 25 minutit sõitu. Üleval rajaäärses hotellis elavad venelased, rootslased, norralased, soomlased, sakslased ja võib olla veel mõned rahvad. Lisaks meile peavad rajale jõudmiseks pikema autosõiduga arvestama Kanada, Itaalia, USA, Jaapani ja Prantsusmaa koondised.

Nüüd lähemalt pealkirjas esitatud küsimusest. Saabumise päeval sadas elamiskohas vihma ja hiljem õhtul lõi välku ning müristas korralikult. Täna suusastaadionile sõites läks küll seest soojaks, kuna kuusemets sai ööga valge vaiba peale, kuid mäe otsas polnud märkigi Winterwonderlandist. Tugev tuul segas suusatamist ja tuiskav lumi muutis suusamäärimise problemaatiliseks. Lisaks, polnud kogu võistlusring veel avatud (valmis), mis tähendab homme vahetult enne võistlust täiesti uue rajalõiguga tutvuse tegemist.

Homne distants (15km klassika ühisstart) läbitakse 2km ringil. Kusjuures alguses sõidame 1km sprindiringi ja siis tiirutame 7 korda 2km ringi. Rada pole teab mis raske profiili poolest, tõusud on lühikesed, kuid rada on üsna kitsas. Tänaseks soojendustreeninguks oli küll igale poole tõmmatud 4 klassikajälge, nagu see saab olema ka homme, kuid kohati oli jälg nii raja ääres, et kepiga tõukamiseks enam jälje kõrval ruumi polnud. Rajal on mitu järsku kurvi, kust suure meesteväega läbi sõites ei pruugi kõik terve varustusega läbi tulla.

Kõige olulisem on kõige selle juures näha häid võimalusi möödumiseks, aga mitte põhjuseid, miks see rada mulle ei sobi. Tänases trennis viis korra tuuleiil mul enne paaristõuget niimoodi kepid alt minema, et oleks peaaegu ninuli käinud. Pean tunnistama, et siis olin küll korraks selle võistluskoha ja ilmataadi peale nii pöördes, et… aga kõigil on sarnased tingimused ja lõpuks selgub võitja niikuinii.

Siinkohal reklaam iPhone’ile ja kvaliteetpildid tänasest treeningust (operaator ise muidugi kusagil pildile ei mahtunud). Kõigile piltidele (välja arvatud need, mis tehtud suusaboksis sees) juurde mõelda vastik tuisk, et kogemus oleks täiuslik 🙂