Ilusa ilmaga, kuid veidi nappides lumeoludes sai edukalt läbi viidud 2013. a. Tartu suusatalva I etapp, kus osales rõõmustavalt palju suusasõpru – ühtekokku 144 osalejat.
Järgmine etapp 23. jaanuaril.
Protokolli leiad järgnevalt:
Ilusa ilmaga, kuid veidi nappides lumeoludes sai edukalt läbi viidud 2013. a. Tartu suusatalva I etapp, kus osales rõõmustavalt palju suusasõpru – ühtekokku 144 osalejat.
Järgmine etapp 23. jaanuaril.
Protokolli leiad järgnevalt:
Tartu Suusatalve I etapil 9.jaanuaril on võimalik kasutada tasulist suuskade määrimise teenust. Määrdetelk pannakse üles stardialasse üks tund enne startide algust, määrdemeesteks Tartu Suusaklubi kasvandikud.
Juba eeloleval kolmapäeval toimub Tartu suusatalv 2013 I etapp. Seoses kehvade lumeoludega on tehnika muudetud ja toimub sel korral VABATEHNIKAS! Start avatud 16.00-18.30 dendropargi suusarajal. Registreerimine kohapeal ja stardimaksu ei ole.
Ootame rohket osavõttu!
Eelmisel aastal veetsin jõulud koos Aivar Rehemaaga Ramsaus. Kesk-Euroopast detsembri keskpaiku Eestisse naastes oli maa must, Otepääle oli üle suve hoitud lumest kilomeetrine valge riba maha pandud. Võtsime nõuks enne suusatuuri veel heades oludes treenida. Tagantjärele kaheldava väärtusega otsus, kuna Eestis oli siiski treenida võimalik ja Tour de Skilt tulin tagasi pigem kehvade või keskpäraste tulemustega.
Sel jõulukuul on ilmataat maapinna päris paksu kihi valgega katnud ja külmetanud isegi rohkem, kui vaja. Tänavu polnud vaja enne pühi kusagile lumejahile minna. Sain akusid (ja kõhtu :)) laadida kodus. Pärast Livigno laagrist naasmist 20. detsembril olen trenni teinud vähe, et tuurile pigem puhanuna vastu astuda. Eile, esimesel jõulupühal, tegime tuurile sõitvate meestega (Algo, Aivar, mina) traditsioonilise viimase tugeva kordustreeningu (4 päeva enne starti). Treening õnnestus, mingeid negatiivseid märke ei ilmnenud. Ka ilm tegi meiega koostööd: kuna tuuri esimesteks etappideks Oberhofis lubab temperatuuri nullkraadi ümber, siis eilne soe ja isegi vihmane ilm oli nagu naelapea pihta.
Laupäeval käisin Tartu maratoni Elva poolses otsas trennis koos Saint-Gobaini spordirühmaga. Sügisel “Haanja Jala100” võitnud Hannes Veide hoolitseb oma kolleegide füüsilise aktiivsuse eest suure pühendumusega. Septembri lõpus toimus meie esimene ühistreening Väikesel Munamäel suusaimitatsiooni harjutades. Nüüd oli kord päriselt suusatamise käes. Sportlaste liigutused olid üllatavalt head. Saint-Gobaini firmavõistkonna talvine peaeesmärk on hea tulemus Tartu maratonil. Koduväljaku eelis ja suusatamise põhitõed selgeks teinud Hannes on nende salarelvad. Minu kohalolek treeningul oli sümboolne, aga ehk lisasin nende treeningutele uut hoogu.
Kodus ja jõuludel olen hästi puhanud, tuuriks vaimu ja keha puhanud. Jõululaupäeval sõin kõige tavalisemat jõulusööki: kartul, kapsas ja siga. Esimesel pühal käisin maal vanaema juures parti söömas ja täna sõidan Keilasse teise vanaema juurde. Kogu pere on sellega nähtud ja saan uuesti rindele minna.
27. detsembril lendan Frankfurti ja õhtuks jõuan Oberhofi. 28. detsembril teeme treeningu võistlusrajal ja järgmisel päeval, laupäeval, algab Tour de Ski vabatehnika proloogiga. Kogu tuur kestab 9 päeva ja sisaldab 7 erinevat võistlust 3 riigis, 4 suusakeskuses.
Head veel jätkuvat jõuluaega ja kohtume telerivahendusel Tour de Skil!
Karel
Marta grupid peavad jõulupuhkust aasta viimasel nädalal. Jõulupuhkuse ajal on soovitatav iseseisvalt õues talve ja lund nautida.
Uuel aastal algavad mudilaste grupi treeningud 3. jaanuaril kell 18.15.
Suuremate grupi treeningud 2. jaanuaril kell 14, 3. jaanuaril kell 16.15 ja 4.jaanuaril kell 14. Täpsem info treeningute kohta kalendris.
Ilusat aasta lõppu!
Treener Marta
Kiidame kõiki noori ja vanu suusaklubi liikmeid aktiivse osavõtu eest pidulik-võistluslikul üritusel Jõulu suusasõit 2012, Continue reading
Täna algas tagasihoidlikult ent ametlikult La Sgambeda maratoni nädalalõpp. Korraldajad andsid võimaluse panna end proovile 3km võistlusel. Võistlusring oli oluliselt raskem, kui pühapäevane maratonirada, s.t pidi kasutama ka tõusuvarianti.
Ilm oli täna päris krõbedalt külm, aga õnneks algas võistlus alles kell 13.30, kui päike juba orgu soojendas. Lumi oli sellegipoolest kriuks ja libisemine polnud kõige parem. Selleks, et võistlussuusad vähemalt alguses veidi libedamad oleks, võtsime need soojast bussist välja alles paar minutit enne starti. See tähendas, et suusapõhjad olid mõnisada esimest meetrit soojad ja ka libisemine parem. Seda nippi kasutatakse külmade ilmadega võistlemisel tihti.
Võistlusmaa oli stardieelselt treeneriga sektoriteks jagatud ja lahtimõtestatud. Ringi kõrgemasse punkti pidin sõitma nagu oleks finiš seal. Edasi taastusin laskumisega ja oligi ees viimane pingutus: lõpuspurt. Täitsin plaani hästi ja olin rajal kiireim.
Kuna õhk oli täna külm ja vähese hapnikusisalduse (rada asub 1800m kõrgusel) tõttu pidin seda lihastegevuse toetamiseks hulgim sisse ahmima, siis oli juba poolel võistlusmaal veremaik suus. Finišijärgselt oli kurk vastikult valus ja ei tahtnud üldse seda külma õhku enam sisse hingata, aga kuidagi peab ju elus püsima :). Jooksin kiiresti sooja telki riideid vahetama, et seal mõnusalt sooja õhku hingata :D.
Homme võtan trennis sihiks olla rajal kõige aeglasem suusataja ja hästi taastuda, et pühapäevaseks 42 kilomeetriks valmis olla!
Kuusamost reisisime koju pühapäeva õhtul mõned tunnid pärast võistlusi. Lennuk maandus Tallinnas veidi pärast südaööd ja sõitsime minu autoga lõunaprovintsidesse. Autosõit oli väsinud peast niigi raske, aga lumesadu ja libe tee muutsid selle lausa katsumuseks. Järgmised paar päeva kodus möödusid raskelt: osalt väsimusest, aga ka seetõttu, et polnud harjunud ilma rutiinita elama.
Kuigi puhkasin kodus hoolega, olin Livignos paaril esimesel päeval hädas valutava kurgu ja kehva enesetundega (teine tõenäoliselt tulenes esimesest). Treeninguid päris ära ei jätnud, aga olin rajal lühemalt ja lükkasin esimese intensiivse trenni päeva võrra hilisemaks. Tänaseks olen täie tervise juures.
Meie hotell asub Livigno keskusest natuke kõrgemal, aga suusarajale pole pikk maa astuda. Ülejäänud kunded on poolakatest mäesuusaturistid. Üks grupp läks laupäeval koju ja teine seltskond tuli pühapäeval asemele. Õhtuti kostub koridori pealt laulmist 🙂 Üleüldse paistab poolakaid siin kuurortis palju olevat: enamus autodest, mis Itaalia registrimärki ei kanna, on Poola masinad.
Edasine plaan kuni pühapäevase La Sgambeda maratonini on laagri algusest veidi muutunud. Algselt oli mul kavas laupäeval, päev enne maratoni, 10km klassikatehnika kontrollvõistlus. Kohapeal selgus, et maratoni raames korraldatakse kolmapäeval, 12. detsembril, lühike 3km võistlus. Leidsin, et see võistlus on hea katsetus Tour de Ski esimeseks etapiks (proloog, 4km) ja olen ülehomme stardis.
Täna oli meil ilm pilves ja terve päeva sadas vahelduva tugevusega lund. Polnud parimad tingimused pildistamiseks, aga võtsin selleks puhuks telefoni trenni kaasa. Siin Algo kommentaar tänasele rajale.
14.detsembril toimub treeningu ajal Tartu Suusaklubi jõuluõhtu , mida tähistame sportlikult. Võistluste korralduse on välja töötanud Allar . Peale võistlust on klubis võimalik nautida kringlit ja meeldivat seltskonda.
Ootame kõiki osalema, treenerid
Enne, kui jõuan viimase nädalavahetuse ja MK punktideni, paari sõnaga nädal varem toimunud Gällivare etapist.
24.-25. novembrini toimus maailmakarika avaetapp Rootsis. Laupäeval 15km vabatehnikas ja pühapäeval uues formaadis teatesõit, kus iga mees läbis 10km asemel 7,5km (kokku 4×7,5km). Lühendatud võistlusmaaga teatesõitu katsetatakse hooaja mõlemal teatesõidul, aga Val di Fiemme MMil võisteldakse veel 4x10km formaadis.
Laupäevane vabatehnikasõit oli minu jaoks ebaõnnestumine. Alles nädal varem sõitsin Olosel päris hästi, aga nüüd olid lihased kehvas seisus ja pingutusvõime madal. Olose võistlusel minu järel startinud valgevenelane Semenov oli ka Gällivares stardijärjekorras kohe pärast mind. Semenov sai mu kätte 7. kilomeetril, kuid ma ei suutnud tema tuules kilomeetritki sõita. Viimasel ringil jõudis järgi minuti hiljem startinud koondisekaaslane Aivar, kellele ma samuti sappa haakida ei jõudnud.
Pärast võistlust tegin koos Aivariga lõdvestussõitu ja võrdlesime oma suuskade libisemist. Aivar libises minust palju kaugemale. Olin suuskade valikul teinud vale otsuse. Värskelt sadanud lumi muutis veidi rajaolusid ja minu valitud suusad hakkasid laskumistel “imema” (kiirust kaotama).
Järgmisel päeval toimus teatesõit, kus mina sõitsin teist klassikavahetust. Esimeses vahetuses alustas Raido väga hästi, tehes õnnestunud stardi ja pääsedes kohe esimeste sekka. Kahjuks ei olnud ka Raido seisund eriti kiita ja kui ta poolel võistlusmaal grupist pudenes, siis kogunes kaotussekundeid päris kiiresti. Minu saatis ta teele veidi vähem kui pooleteise minutise kaotusega liidrile ja uhkes üksinduses. Sellises olukorras polnud muud taktikat vaja välja mõelda, kui lihtsalt täiega “laduma” hakata ja veidi eesolevate meeskondadega vahet vähendada, et järgmistel vahetustel (Aivar ja Eeri) oleks kellega koos sõita. Üksinda oli raske sõita ja kaotus eelnevate võistkondadega ei vähenenud.
Klassikasõit oli natuke lootustandvam eelnenud vabatehnikavõistlusest. Mõned kergemad päevad enne Kuusamo MK-d oli kõik, mis ma sain seisundi parandamiseks teha.
Tagasiteel Gällivarest Olosele olin autoroolis. Niigi raskete teeolude (libedus, udu, kohatine lumesadu) tipuks astus kusagil tundras teele põder. Mitte mingi väike põhapõder ehk poro, vaid ikka suur Alces alces. Jalg oli lõpuks tugevalt piduripedaalile surutud, kõrvalistmel istunud Aivar hoidis armatuurlauast kinni ja põder pääses sekundi murdosa jagu enne 50-60km/h liikunud autot tee pealt eest. Põdra tagajalad olid parempoolse esitule valgusvihus nii lähedal, et hetkeks olin kokkupõrkega juba leppinud. Pärast intsidenti põdraga nägime tee kõrval paaris kohas veel põhjapõtru ja mina nägin igal pool varjusid, mis teele jooksma hakkasid :).
Koju jõudes hakkasin valmistuma Kuusamo etapiks. Aasta varem olin vahetult enne Kuusamo MK-d paar päeva valusa kurgu ja palavikuga rivist väljas. Tänavu tegin kõik, et seda ei juhtuks. Kuna uue stardini oli aega vähe, polnud muud tarka teha, kui puhata. Käisin kahel päeval rahulikult suusatamas (a’ poolteist tundi) ja sõitsimegi Rukale.
Ruka klassikasprint (41. koht): Mul oli mullusest ette näidata 32. koht, mistõttu sisimas lootsin pääsu finaalidesse. Veerandfinaali uks jäi 2 sekundi kaugusele, mis tähendas minu jaoks rahuldavat/head tulemust. Selge oli see, et seisund on nädalaga paranenud ja minu distantsid alles ees.
Ruka 10km vabatehnikas (41. koht): Täna jõudsin rajal teiste suusatajate abi kasutada, neil järel sõita. Mõnel puhul kaotasin keskendumise, lasin väsimusel võitu saada ja tehnika lagunes (mille tõttu kadus ökonoomsus). Eelmisel nädalavahetusel oli kogu minu sõit üks lagunev tehnika – jälle progress.
Ruka 15km klassika jälitussõit (27. koht, 23. etapiaeg): Peaaegu nagu ühisstardist sõit, kõik tahavad kohe pääseda eespool startinule järele. Start on sellistel puhkudel alati kiire ja närviline. Kannatasin selle närvilise perioodi ära ja hakkasin tasapisi võistlejaid püüdma. Hiljem olen püüdnud meenutada, kellega ja kus koos sõitma sattusin, aga mälu on selles osas väga kehv. Suudan meenutada vaid fragmente võistlusest. Mõned mõtted, mis võistluse jooksul peas olid: “see järsk jooksutõus võiks pikem olla, mul on siin väga hea kerge sõita”, “Hmm, Samil (Jauhojärvi) pole täna vist suusavalik õnnestunud”, “Ja sealt tulebki Duvillard (nr. 30, selgelt uisuspets) selg ees vastu, täpselt nagu Mati ennustas”, “(olin tõusnud punktikohale) Karel, ära seda nüüd ära riku, sul on endal pärast tuju kehv, kui punktidelt välja kukud”.
Pärast Ruka võistlusi reisisime kohe koju – päris koju, Eestisse – sinnamaani olin 5 nädalat koduks pidanud üht palkmaja Olosel :). Kaks päeva olen puhanud, riideid pesnud, uuesti asju pakkinud ja nipet-näpet toimetusi teinud. Olen üsna väsinud ja pärast pikka laagri- ning võistlusrutiini on kodus väga imelik olla. Ausalt öeldes ootan juba uut laagrit. Neljapäeval lendame distantsirühmaga Livignosse Itaalias, kus treenime 2 nädalat ja osaleme 16. detsembril La Sgambeda vabatehnikamaratonil.
Uued uudised juba Livignost.
Karel