Aeg läeb, mälestus püsib ehk Sinine Varvas

Tere!

Suusad on ammu talvekorterisse pakitud, lumi sulanud ja esimesed parmud lendavad ringi. Vasaku jala varbaküüs on endiselt sinine ja ootan huviga, millal ta ära kavatseb kukkuda. Aga miks ta on sinine? Väga hea, et Teile huvi pakub :). Ma siis seletan.

See küüs ootab oma aega, et ära kukkuda.

Tänavu veebruaris toimusid Erzurumis, Türgi idaosas, Juunioride ja U23 talialade maailmameistrivõistlused. Sinise küüne seisukohalt on oluline just see, et võistlused toimusid Türgis ja Erzurumi jõudmiseks pidime tegema vahemaandumise Istanbulis. Istanbuli lennujaam on suur ja kurikuulus pagasi kadumise tõttu: mina jõudsin lõppsihtkohta, spordikott mitte. Nii olin ma seal, 2 päeva enne esimest starti, ilma kottideta :D. Võistlusele eelnenud päeval leidsime mulle austerlaste käest poolteist numbrit väikesed uisusaapad, millega soojendustrennis käisin. Ja mõned päevad hiljem oligi varvas värvi vahetanud.

Võistluse eelõhtuks oli pagas kohale jõudnud. Esimese päeva sprint ei õnnestunud ja ma olin vist 38.

Ülejärgmisel päeval sõideti 15km klassikalises tehnikas, distants kus kaks aastat varem sõitsin välja 5. koha. Võistlusrada asus mägedes 1800m kõrgusel ja hapnikuga oli kitsas käes. Seetõttu ei saanud startida sellise hooga nagu meretasapinnal võisteldes. Väga raske oli algtempot seada ja 30 sekundit minu järel startinud ameeriklane Noah Hoffman püüdis mu juba 4. kilomeetril kinni. Võistlus tema suu läbi:

U23 MM 15km klassika hõbemedalist Noah Hoffman

Ühesõnaga, pärast tagasihoidlikku algust olin 5 kilomeetri järel 25., kuid Hoffmaniga koos sõites (õigemini tema ees sõites, sest mina vedasin) parandasin pidevalt kohta. 10 kilomeetri peal olin tõusnud 10. kohale ja lõpuks jõudsin 6. kohale. Protokoll on siin.

Oli vinge võistlus, aga medalini kahjuks ei küündinud. Ja veel: suusad olid väga head.

Ma ei osanud seda lootagi, kuid kaks päeva hiljem suusavahetusega sõidul olid suusad lausa ulmeliselt libedad ja grammi pealt õige pidamisega. Suur tänu kogu taustameeskonnale: Tarvi, Meelis, Taavi ja Kalju. Meelisele tänusõnad ka filmimise eest, sain klippidest kokku videokokkuvõtte teha. Paar märkust: seal oligi nii valge ja ere; Meelise telefoni videod on väga hea kvaliteediga, aga vähendasin kvaliteeti oluliselt, et seda töödelda ja üles laadida. Palun:

http://www.youtube.com/watch?v=4xbGgF2Uwg0

Nägemiseni,

Karel

 

Jõulumäe laager

Tere kõigile Tartu Suusaklubi lehe külastajatele. Treenerite palvel teen algust oma blogiga, kus üritan siis kajastada suusataja elu läbi noorsportlase silmade. Kindlasti on kõik kursis Kareli kui tippsportlase tegemistega blogi kaudu, niisiis üritan anda ülevaate ka oma(kui ka treeningkaaslaste) tegemistest nii treening- kui ka võistlusperioodil.

Teen siis kiiresti kokkuvõtte ka möödunud hooajast, mis pakkus nii kordaminekuid kui ka pettumusi. Hooaeg algas erinevalt kui eelnevad, sest pidin olema heas vormis juba detsembri keskpaigaks, kui toimus Otepääl 900 meetrise ringi peal Noorte Olümpiafestivali katsevõistlus. Jäin oma sõiduga üpris rahule, kuigi norrakatele(loe: Norras õppivad eestlased) veel vastu ei saanud. Kuna Eestit pääses Innsbrucki esindama ainult katsevõistluse võitja, sai hooaja peaeesmärgiks näidata head minekut Põhjamaade Noorte Meistrivõistlustel, mis sel hooajal toimusid meie kodukamaral – Mammastes. Ma arvan, et esimest korda elus suutsin oma vormi ka täpselt õigeks ajaks ajastada(võib kõlada veidi naljakalt, aga just nii see lõpuks välja kukkus :D). Puudu jäi sel korral aga sportlikust õnnest, kui distantsi keskel suusaside purunes. Vähemalt näitas võistlus, et omavanuste norrakate-rootslastega kannatab hea vormi ja suusa korral täitsa võidu sõita. Ma arvan, et Põhjamaade Noorte Meistrikad iseloomustavadki möödunud hooaega kõige paremini. Areng oli võrreldes eelmise hooajaga toimunud ning suutsin näidata päris head minekut, kuid ühest säravast tulemusest jäi puudu.   Ühesõnaga – purakat ei õnnestunud tulemuseks realiseerida. Positiivse poole peale võib kanda 5 parima võistluse keskmise FIS-punkti ning sellega ka juunioridekoondise normi täitmise. Emotsionaalses plaanis oli kindlasti meeldejäävaks ENoMV teatesõidu kuld Tartu Suusaklubi võistkonnaga, kus meid küll favoriidiks ei peetud, kuid suutsime näidata taktikaliselt head sõitu ning lõpuks koos Mardi ja Ergoga ka konkurente edestada. Palju ei jäänud puudu ka teatesõitude kuldsest duublist, kus koos Mardiga pidime tunnistama Nõmme Suusaklubi nappi paremust.

Nüüdseks on aga juba järgnevaks hooajaks plaanid ja eesmärgid paika pandud ning käimas juba esimene laager. Aprillikuu puhkuse sisustasin autokooliga, mille just enne laagrit ka edukalt lõpetasin. Nüüd tuleb vaid paar kuud oodata, enen kui load kätte antakse :). Et mitte kodus niisama vedeleda, ühinesin ka jalgpallivõistkonnaga Tartu Tehased, mis mängib Rahvaliiga Tartu piirkonnas. Juunist aga alustasin juba erialaste treeningutega, et laagri koormusteks valmis olla. Tuleb välja, et sellega väga hästi toime ei tulnud, sest laagri esimesed päevad on kulgenud üpris raskelt. Aga samas nagu üks Eesti tippsuusataja on öelnud: “Kui suusatajal suvel kusagilt ei valuta, siis on midagi valesti tehtud”. Niiet tuleb koormused ära kannatada ning mõelda sellele, et pärast laagri lõppu saab sooja Hispaania päikese alla nädalaks ajaks puhkama, et treeningrutiinist korraks väljuda. Täna oli laagri esimene kerge päev, homme leiab aset aga traditsiooniline Jõulumäe kontrolljooks, kus eesmärgiks ei saa võtta vähemat kui Vahka rajarekordi purustamist, millest eelmisel aastal veel 5 sekundit vajaka jäi.

Kevadel suvist telekava sirvides vaatasin, et tänavune suvi on lausa mõeldud tugitooli sportlastele. Terve juunikuu sisustab jalgpalli EM, juulis on kergejõustiku EM ja Tour de France, mis Eestis iga aastaga populaarsust kogub, ning augustis otseloomulikult Londoni olümpia, peale mida saab veel kaasa elada Eesti korvpallikoondise tegemistele. Kuna Eesti jalgpallikoondis kahjuks EMile ei pääsenud, on kindlasti kõigil oma lemmikmeeskonnad välja kujunenud. Ise hoian pöialt inglastele ning loodan, et vahelduseks teeb keegi lõpu ka hispaanlaste võitudejadale(nagu seda tegi Chelsea Barcelonaga).

Päris huvitav oleks näha, mis toimuks Barcelonas(koht, kuhu ma kosutavale puhkusele lähen), kui Hispaania meeskond kas EMilt välja langeks või selle ära võidaks. Ilmselt mõlema variandi puhul lendavad raketid ja fännid laamendavad tänavatel :D. Samas üritan puhkuse ajal ka treeningut mitte ära unustada, kuigi see võib vahetevahel raskeks osutuda.

Martti

Lastekaitsepäeva eri

Siis kui mul pole midagi teha ja veidi igav on, siis loen raamatut ja mõtlen naabertrepikojas asjatava Algo peale. Mitte mingeid imelikke mõtteid, ärge saage valesti aru, vaid sellest, et tal on seal väike tita. Kuigi tita on emmele-issile suur rõõmu allikas, tunneb Alks kindlasti aegajalt puudust “mitte-midagi-tegemisest”. Mul on see võimalus olemas ja hea vihmase ilma raamat ka – Michael Connelly “The Fifth Witness”. Soovitan.

Võistlushooaeg 2012 lõppes Põhja-Soomes traditsioonilise lihavõtete võistlusega, kus neljal järjestikusel päeval 10km suusatama pidi ja kokkuvõttes etappidelt enim punkte saanu – mina – Tornionlaakson Hiihto Cupi võitjaks tuli. Pärast nelja päikeselist päeva sain auhindadena koju tuua mootorsae, LCD teleka, kineskoopteleka (sic!) ja voodipesu komplekti. Kineskooptelekas oli tõeline naljanumber, mille majutuskohta jätmine oli päris ahvatlev mõte. Lõpuks mahutasime selle kuidagi bussi, et kohalikud meile prügi vedelema jätmise eest trahvi kaela ei saadaks 🙂

Millalgi aprilli lõpupoole sulas lumi ära ja oli aeg puhkuseks. Haarasime õega Estraveli sooduspakkumisest kinni ja lendasime USA-sse. Vaatasime 3 päeva ringi New Yorgis ja edasine peaaegu kaks nädalat olime läänekaldal Seattle’s külas tädi perel. Nägin ära ka tädi esimese maratoni, kui ta läbis Vancouveris 42km endale seatud eesmärgina vähem kui 4 tunniga. Vanusest rääkida ei tohiks, aga ütleme nii, et ta jooksis vanusegrupis 45-49. Tema käis minule kaasa elamas minu esimesel olümpial ja mina toetasin teda esimesel täispikal maratonil. Jess!

Mai keskel algasid uuesti treeningud. Alguses on kõik päris raske ja pulsid harjumatult kõrged, aga paari nädalaga on keha koormuste talumiseks kohanenud. Esimeses laagris 21.-26. maini käis külas Peep Päll ja viis läbi jõutreeningud vanas headuses. Treeningrupis on sel hooajal üks täiendus, kui järgmisest laagrist liitub meiega Rasmus, kes on kõva jooksujalg ja kindlasti saab ka imitatsioonitreeningutel tema tuules raske olema.

Jõuan ikka ilmast ka rääkida. Vihma sajab ja ilmad on külmad, aga tegelikult mulle meeldib see. Kuidagi on nii juhtunud, et vihma sajab siis, kui ma toas olen ja trenni ajal pole veel märjaks saanud. Kui väljas oleks liiga palav, siis oleks raskem. Riideid saab alati juurde panna, aga oma nahast välja ei poe. Kõige selle juurde klausel “sadagu siis, kui ma toas olen” ja mina hääletan ilma püsimise poolt sellisena 🙂

Karel

Lahti 2017!

Täna valiti 2017. aasta suusaalade maailmameistrivõistluste pidamise kohaks Lahti. Seoses sellega meenus taas, kuidas kolm aastat enne Vancouveri talimänge hüüdsid mitmed suusatajad “Vancouver 2010!” ja jõudsidki Kanadasse.

Nimelt peeti 2007. aastal Hispaanias Jaca nimelises linnakeses Euroopa Noorte Olümpiafestivali (ENOF). Eestit esindasid 19 noort, nende hulgas murdmaa-, laske- ja mäesuusatajad ning iluuisutaja. ENOF on suuresti päris olümpiaga sarnane: ava- ja lõputseremoonia, Montoni esindusrõivad jne. Ühesõnaga suur võistlus ja eriti muljetavaldav noorele inimesele. Me olime kõik näinud eelmisel talvel Andruse ja Kristina võite Torinos. Kuigi pidasime üsna võimatuks, et keegi meist juba järgmisel olümpial Eestit esindama jõuab, viskasime nalja pärast rusikad taeva poole (nagu musketärid oma mõõgad) ja hüüdsime “Vancouver 2010”!

Nagu hiljem selgus, sõitsid kolm meist Kanadasse: Triin, Kristel ja mina. Seega, kui millegi tõenäosus on kasvõi üliväike, võib see siiski juhtuda. Ainult sellest muidugi ei piisa, kui korrutada “Lahti 2017”, aga eesmärgile keskendumisele võib kaasa aidata…

Selleks korraks kõik.

Karel

Mudilaste treeningud lõppevad maikuus

Järgmisel nädalal on viimased mudilaste treeningud. Juunikuus enam treeninguid ei toimu. Erandiks on need, kes sügisel kooli lähevad. Neile toimuvad treeningud  koos Marta suuremate grupiga. Täpsem info kalendris. Väiksemate sõpradega kohtume  loodetavasti septembrikuu alguses.

Ilusat suvepuhkust!

Marta

Tartu Suusaklubi ülkoosolek toimub 08.mail

Tartu Suusaklubi liige olete oodatud Tartu Suusaklubi üldkoosolekule 08.mail .2012.a.

aadressil Lutsu 5, Tartu. Gildimaja seminarisaalis. Sissepääs Antoniuse õuest.

algusega kell 18.00 – (ca 20.00).

Tartu Suusaklubi üldkoosoleku päevakava:

1. Tartu Suusaklubi 2011-2012 majandusaasta aruande kinnitamine:

  • Tegevusaruanne        – Allar Kivil
  • Finantsaruanne          – Jaanus Pulles

2. Tartu Suusaklubi tegevuskava 2012-2013 Kerstin Margus

3. Ühine diskussioon-koolitus teemal:

Nooruseuljusest või vanadusega kaasnevad riskid ja juhtumid kestvusaladel

Andras Laugamets – Klubi Tartu Maraton meditsiiniteenistuse koordinaator

4. Karel Tammjärve treeningpäeviku lahenduse tuunitud versioon Exceli baasil – Teet Jagomägi

5. Avatud mikrofon

 

Kindla kohtumiseni !